Jerome K. Jerome. Kolm meest paadis.

Jerome K. Jerome. Kolm meest paadis (koerast rääkimata) / Three Men in a Boat (To Say Nothing of the Dog). 1889. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna koostanud Tiiu Viires (esmatrükk 1978), toimetaja Jüri Ojamaa, kujundaja Ivi Piibeleht. Pegasus, 2017. 220 lk.

Kolm kutti otsustavad, et neile kuluks ära korralik puhkus, ning ühiselt otsustatakse see veeta kahenädalasel paadimatkal mööda Thamesi. Reisi käigus juhtub äpardusi, aga ulja pealehakkamisega ja üksteist tögades möödub matk meeleolukalt. Meenutatakse värvikaid eluseiku, mängitakse ninanipse teistele paadimatkajatele ja kohalikele. Nende seikluste vahel tutvustab autor Thamesi-äärseid vaatamisväärsusi ja nende ajalugu.

(Kuuldavasti oligi Jerome’il algselt plaanis kirjutada reisijuht, aga välja kukkus midagi hoopis muud. Räägitakse, et sama teekonda mööda Thamesi on võimalik tänagi läbida, ja kõik romaanis loetletud kõrtsidki on alles.)

Naljad on üllatavalt hästi säilinud, ütleks ma. Lõputult saab huumorit ammutada sellest, kuidas inimene armastab suurustleda ja end paremaks kiita; või et ta alati ütleb üht ja teeb tegelikult teist; või et ta on iga kell võimeline iseendale vastu rääkima. Aerutades on lõbus aurupaatide teed blokeerida ja irvitada ähmis ja pahase reisiseltskonna üle; aerupaadil reisides ajavad aga koledasti vihale need ülbed aerutajad, kes heast peast risti ette sõidavad.

Mõned üle võlli situatsioonid hakkavad pisut juba meenutama Céline’i (kelle „Surm järelmaksuga” oli vaimustavalt absurdne ja värvikirev), üldiselt aga Jerome groteski ei lasku.

Pegasus on uuesti trükkinud 1978. aasta väljaande, nii et tegu ei ole värske tõlkega. Väga põhjalikult on Tiiu Viirese tõlget oma õpilastöös analüüsinud Helo Liis Soodla, nii et ma ei hakka üritamagi sellele midagi juurde lisada. „Kolme meest paadis” kasutas ka Maria-Kristiina Lotman Tõlkija Hääle VII numbris ühe näitematerjalina, rääkides erinevatest huumori tõlkimisstrateegiatest.

Üks väike tähelepanek aga raamatu järelsõnast, kus mu silma riivas mõiste „filoloogiakool” (← grammar school). Filoloogiat õpitakse ikka ülikoolis, ladina keele tunnid pole veel filoloogia. Äkki on sellele terminile leitud teisigi häid tõlkevasteid, aga miks mitte näiteks „klassikalise kallakuga kool” või ka lihtsalt „eliitkool”?

Lõpetuseks:

• Kui minu teine eesnimi oleks Klapka, siis ma vist ka eelistaks, et mind tuntaks avalikkuses lihtsalt K-na.
• Ma alguses kujutasin millegipärast raamatu tegelasi ette vanemana, nii umbes keskealisena. Äkki seepärast, et esimeses peatükis kurdavad peategelased üksteisele oma loendamatuid haigusi? Kaanekujundus mängis ka ilmselt rolli. Et aga tegelaste prototüüpideks on kirjanik ise ja kaks tema sõpra, siis peaks nad romaanis olema umbes kolmekümneaastased.
• Aga „kolm trollivat vanameest” oleks ka päris humoorikas teemapüstitus olnud.

Lk 106:

Inimesed, kellel on kogemusi, on rääkinud mulle, et puhas südametunnistus teeb õnnelikuks ja rahulolevaks; aga täis kõht täidab suurepäraselt sedasama eesmärki ning on pealegi odavam ja kergemini saavutatav.