Luuletused Sei Shōnagoni "Padjamärkmetes"

Möödunud aasta kokkuvõttes juba mainisin Sei Shōnagoni “Padjamärkmeid” kui meeldejäävat lugemiselamust. Üsna oodatult on seal omajagu juttu luulest: Heiani ajastu õukonnas oli klassikaliste luulekogude tundmine kohustuslik ja nende tsiteerimine seltskondliku vestluse lahutamatu osa.

Nii mõnegi sellise luuletuse (tanka / waka) tsiteerib autor täispikkuses. Teistel juhtudel, kus kuulsale luuletusele on vaid vihjamisi viidatud, on tõlkija Alari Allik teinud tänuväärset tööd ja toonud luuletuse tervikuna ära kommentaarides. Kogusin need 22 luuletust siia kokku.

Klassikalist jaapani luulet on eesti keeles ilmunud mitmel puhul, mõned lähtekohad leiab näiteks sellest Sirbi artiklist. Olgu allolev valik sellest väikeseks degustatsiooniks.

Tokuriki Tomikichiro, 1950-ndad

Naniwa lahel
õitsevad kaunid lilled,
jäätunud pungad
sulatab lahti kevad —
õitsevad kaunid lilled!1

Katsushika Hokusai

Hommikunäo õis
näitab end ainult viivuks,
enne kui kaste
jõuab talle langeda,
aga olgu siis nõnda.2

Kitagawa Utamaro, 1798–1800

Kirsikanepis
kastemärja rohu sees
veedan terve öö
sinuga ega hooli
kas vanemad meist teavad.3

Toyohara Chikanobu, 1897

Kui jõgitakjaid
kisud Sayama tiigist,
juured ei katke,
rebid mind tema voodist
ja mu süda puruneb.4

Utagawa Hiroshige, 1852

Raskel mägiteel
taas kaotan silmist sihi —
valgetammede
valendavatelt okstelt
sajaks justkui külma lund.5

Igawa Sengai, 1900–1910

Kui loorberlehik,
mis ränduri öövarjuks
Kasuga aasal,
peaks tõmbuma punaseks,
unustan sind silmapilk.6

Suzuki Harunobu, 1767-68

Just Takashimas
Yurugi metsa rüpes
võitlevad haigrud,
et mitte ihuüksi
uinuda oma pesas.7

Nagasawa Rosetsu järgi, 1918

Pole kedagi,
kes tiibade pealt pühiks
külma härmatist —
nii mandariinpart uinub
ja ärkab kurvalt üksi.8

Ohara Koson, ca 1900–1920

Kalliskivina
sätendava uusaasta
hommikul ärkad,
südames lootus kuulda
põõsalinnu lauluhäält.9

Tokuriki Tomikichiro, 1936

Miski siinilmas
ei püsi igavesti –
Asuka jõelgi
tänased koolmekohad
homme on kärestikud.10

Katsukawa Shunʼei, 1796–1815

Jahiteel peatun
hilisel õhtutunnil
Taevajõe välul —
öömaja täna palun
kõrgelt kudujaneitsilt.11

Utagawa Toyokuni I, 1811

Minu armastus
pinna all salamisi,
virvendav vesi,
mis sõnadeks eal ei saa,
kuid ületab kõik sõnad.12

Utagawa Hiroshige, 1855

Siin mägikülas,
kus lumevaip taas varjab
kõik teed ja rajad,
veelgi armsamalt mõjub
kallim, kes täna saabub.13

Ito Shinsui, 1930

Nagu pühamus
mooruspuulintidega
seotakse käiseid,
iga päev vaid sinuga
seotud on kõik mu mõtted.14

Katsushika Hokusai, ca. 1830

Mäe tipus ajab
tuul valged pilved lahku
ja nad haihtuvad
samamoodi nagu su
armastus minu vastu.15

Tokuriki Tomikichiro, ca. 1940

Alles hoidsime
käte vahel istikuid,
aga põllul juba
sahisevad viljapead
jahedas sügistuules.16

Ogata Gekko, 1896

Kõikide soovid
täide viia lubanud
jumala metsas
raske ülesande käes
ägab iga üksik puu.17

Tsukioka Yoshitoshi, 1887

Need kirsiõied,
mis kastest läbimärjad,
mul toovad meelde
maha jäänud kallima
pisaraist niisked põsed.18

Koho, 1930-ndad

Valvas metsavaht —
kui noomib, siis noomigu —,
Takasagos ma
murran Onoe kirsse,
et kaunistada juukseid.19

Toyohara Chikanobu, 1889

Mägipõldudel
pannakse maha riisi —
kevadtuulele
kirsiõite puistamist
ei saa enam panna süüks.20

Utagawa Hiroshige, 1858

Õhtuhämaras
ühtegi rada enam
silm ei seleta —
koju tagasi mind viib
vana teed tundev ratsu.21

Suzuki Harunobu, 1767

Sama armastust
su südames mu vastu
ei pruugi leiduda, kuid
tänast kuud imetledes
jagame ühist rõõmu.22


  1. Kokinshū eessõnas + Tokuriki Tomikichiro, 1950-ndad ↩︎
  2. Minamoto no Muneyuki luuletus antoloogias „Shin chokusenshū” + Katsushika Hokusai ↩︎
  3. Luuletus kogus „Kokin rokujō”. Esialgne versioon sellest luuletusest leidub juba kõige vanemas 8. sajandist pärit luuleantoloogias „Man’yōshū”. + Kitagawa Utamaro, 1798–1800 ↩︎
  4. Luuletus kogus „Kokin rokujō” + Toyohara Chikanobu, 1897 ↩︎
  5. Luuletus antoloogias „Man’yōshū” + Utagawa Hiroshige, 1852 ↩︎
  6. Luuletus antoloogias „Fubokushō”. Kuna loorberlehik on igihaljas, siis sellist aega, kus armastatu ununeks, ei saabugi. + Igawa Sengai, 1900–1910 ↩︎
  7. Luuletus kogus „Kokin rokujō” + Suzuki Harunobu, 1767-68 ↩︎
  8. Luuletus kogus „Kokin rokujō” + Nagasawa Rosetsu järgi, 1918 ↩︎
  9. Luuletus kogus „Kokin rokujō” + Ohara Koson, ca 1900–1920 ↩︎
  10. Luuletus antoloogias „Kokinshū” + Tokuriki Tomikichiro, 1936 ↩︎
  11. Ariwara no Narihira (825-880) luuletus „Ise lugudes” („Ise monogatari”, u 9.-10. saj). Usuti, et seitsmenda kuu seitsmendal päeval kohtuvad kaks Linnuteel rändavat armunut — Orihime (Veega) ja Hikoboshi (Altair). Orihime on tõlkes kudujaneitsi või -printsess. + Katsukawa Shunʼei, 1796–1815 ↩︎
  12. Luuletus kogus „Kokin rokujō” + Utagawa Toyokuni I, 1811 ↩︎
  13. Taira no Kanemori (srn 990) luuletus kogus „Shūishū” + Utagawa Hiroshige, 1855 ↩︎
  14. Mibu no Tadamine (898–920) luuletus kogumikus „Kokinshū” + Ito Shinsui, 1930 ↩︎
  15. Mibu no Tadamine (898-920) luuletus kogus „Kokinshū” + Katsushika Hokusai, ca. 1830 ↩︎
  16. Luuletus antoloogias „Kokinshū” + Tokuriki Tomikichiro, ca. 1940 ↩︎
  17. Luuletus antoloogias „Kokinshū” + Ogata Gekko, 1896 ↩︎
  18. Luuletus antoloogias „Shūishū” + Tsukioka Yoshitoshi, 1887 ↩︎
  19. Sosei (u 844–910) luuletus kogumikus „Gosenshū” + Koho, 1930-ndad ↩︎
  20. Ki no Tsurayuki luuletus „Kokin rokujōs” + Toyohara Chikanobu, 1889 ↩︎
  21. Luuletus antoloogias „Gosenshū” + Utagawa Hiroshige, 1858 ↩︎
  22. Minamoto no Saneakira (910-970) luuletus kogus „Shūishū” + Suzuki Harunobu, 1767 ↩︎